Eleon ostis Soome tuulikulabade tehase

“Labadetööstuse Eestisse toomise kõige suurem fenomen on esiteks see, et see on väga tööjõumahukas – seda tehakse igal pool maailmas käsitööna” kirjeldas tuuleenergia tootja Eesti Elekter AS ja kodumaiseid tuulikuid arendava ettevõtte Eleon AS juhatuse liige Andres Sõnajalg. Tema sõnul on Eestis juba ka sellel alal pädevaid inimesi. “Kõik luksusjahid tehakse samadest materjalidest,” põhjendas ta. Teise olulise aspektina tõi Sõnajalg välja veokulud, kuna tuulikulabasid väljastpoolt Eestit tuues tuleks arvestada vähemalt 20-protsendilise lisakuluga. “Labade jaoks ei rajata väga suuri tehaseid, vaid need tehakse tuuleparkide lähedusse, kuni selleni välja, et tehakse tehaseid, mida on võimalik teisaldada,”  kirjeldas ettevõtja. Nii on Eleon pärast pool aastat kestnud läbirääkimisi ära ostnud Soomes Vaasa Mervento tehase koos tehnoloogia ja sisseseadega. Ettevõte ise jõudis vaid katsetuuliku tegemiseni. Samas ütles Sõnajalg, et see oli Eleonile kõige lähedasem tehas ja seetõttu kasulik ost.

Asukoht veel lahtine

Ettevõtte kõrval tegutsenud tehnoloogiafirma aitab neil tehase püsti panna. See peaks toimuma hiljemalt sügisel, kuna septembri lõpuks peab Eleon Mervento tehase seadmed Soomest ära tooma.

“Selliseid tehaseid ehitatakse väga kiiresti,” ütles Sõnajalg, viidates sellele, et paari kuuga oleks tehas püsti. Territooriumi kogupindala jääks hinnanguliselt kahe kuni kolme hektari vahele.

“Selle sisseseadega on osaliselt kahes vahetuses võimalik toota üks laba nädalas, 52 laba ehk 17 komplekti labasid aastas,” rääkis Sõnajalg. Ehkki Sõnajalg ei oska tehase töötajate arvu veel öelda, tõi ta näiteks täismahus kolmes vahetuses töötava tuulikulabade tehase Saksamaal, mis annab tööd 360 töötajale.

Kuigi ost on vormistatud, ei ole lõplikult otsustatud, kuhu tehas tuleb. Eleoni juhid ütlevad, et neil on kolm valikut. “Esiteks on küsimus selles, kas paneme selle püsti Eestis või ühes naaberriigis,” rääkis Andres Sõnajalg, pidades silmas Lätit.Lõunanaabri kaalumist põhjendas ta asjaoluga, et ettevõtjal on vaja tunda riigi toetust. «Mitte et igal võimalusel ei lööda nuga selga nagu meil Aidus, kus tehakse lihtsalt samme, mis võivad näida juriidiliselt korrektsed, aga kõik teavad, millega see seotud on.»Ajutine, ilma analüüsita tehtud kohtumäärus on ülimalt kahetsusväärne, lausus ta hiljutiste arengute kohta Eesti Elekter ASile kuuluva Aidu tuulepargiga, kus Ida-Viru maavalitsus pani kohtumäärusega 30 päevaks ehituse seisma põhjendusega, et tuuliku tüüp ja labade suurus ei ole sobivad.

“Kaebetähtaeg on juba oluliselt ületatud. Isegi kui Eleoni labad on algsest loast kaks meetrit pikemad, ei jookse kahe lisameetri pealt kindlasti ühtegi avaliku huvi piiri – Eesti kaitsevõime ei langeks kuidagi” kirjeldas ettevõtja.

Eesti turg peamine

Ennekõike eelistaks ettevõtjad rajada tehase Eestisse, kus on valida kahe asukoha vahel: kas Tallinna külje alla või Ida-Virumaale, nende enda Aidu tuulepargi lähedale. Tuulepargi loodab ettevõte saada siiski hiljemalt 2020. aasta lõpuks valmis.

“Kõik probleemid, millest räägitakse Ida-Virumaal, on tehnilised küsimused. Kui räägime kaitsevõime küsimusest, siis on seal lahendused olemas. On tarvis head tahet, et need ära lahendada,” märkis Sõnajalg.

Ettevõtja sõnul on Ida-Virumaal liitumispunkte välja ehitatud juba 1454 MW ulatuses. “Räägime 300–400 tuulikust. Rääkimata Pärnumaal Tootsi tuulepargist ja meretuulikutest.” Sõnajala kinnitusel sobib Eleoni tuulikut kasutuda ka meretuuleparkides.

Eestis näebki ettevõtja oma peamist turgu. “Mõni meie konkurent ongi teinud selle vea, et on läinud kohe välisturgudele. Töö koduturul võimaldab toote lõplikult välja lihvida,” rääkis Sõnajalg. Ta on veendunud, et alles siis, kui see etapp on läbitud, on mõistlik mujale minna.

“Kui tahame täita eesmärki, mis Eesti valitsus on võtnud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 – 50 protsenti energiast peaks olema taastuvenergia –, siis ilma tuuleenergiata on see täiesti välistatud,” rääkis ettevõtja.

Kuna uude elektrituruseadusesse on kirjutatud ka statistikakaubandus, mis võimaldaks Eesti ettevõtetel aidata täita Euroopa riikide taastuvenergia eesmärke, on ka ilma Eesti enda taastuvenergiatoetusteta tuuleenergeetikal palju potentsiaali. “Kogu majanduslik kasu ning töökohad jääksid Eestisse. Taastuvenergia võiks olla Eestis võimas ekspordiartikkel,” pakkus Sõnajalg.

Tootsi tuulepargi potentsiaal

Sõnajalg lisas, et ka peagi välja kuulutatava Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise puhul võiks mõelda, mis on lisandväärtus, mida selle omandav ettevõte Eesti majandusele annab.

“Riigivaraseaduse järgi võib riik eelmisest aastast anda maad otsustuskorras ka ettevõttele, mis loob olulist lisandväärtust. Kui selliseid ettevõtteid on rohkem, muutub see kohe valikpakkumismenetluseks,” kirjeldas ettevõtja.

Eesti tuuleenergiaturu huvi on tema sõnul selles, et Tootsi enampakkumine oleks just valikpakkumine. “Et ei määraks mitte ainult hind, vaid ka see, mida me täiendavalt ühiskonnale siia toome, näiteks millise tehnoloogia me sinna püstitame,” rääkis Sõnajalg.

Seetõttu on Eleon teinud riigile taotluse, et maa eraldataks just selle sätte alusel otsustuskorras. “Me ootame väga, et ka muud kohalikud ettevõtted teeks oma pakkumised, aga tuulikutööstus on terves maailmas ainult käputäies riikides,” lausus ettevõtja. Tema sõnul ei ole seda enam suures osas Skandinaavia riikides (välja arvatud Taanis) ega ka Baltimaades. Oma tööstus puudub ka Poolal.

Seda, et Tootsi enampakkumist viib läbi RMK, peab Sõnajalg positiivseks. “Nemad kindlasti ei vaata enam nii, nagu riik seni vaatas, et saaks kuidagi Eesti Energia IPOt teha. RMK on otsustamisel üsna iseseisev ja edumeelne,” lausus ta.

Tänaseks on Sõnajalgadel kõik 30 tuulikust koosneva Aidu tuulepargi ehituseks vajalikud hankelepingud sõlmitud, nende kogumaksumus on 165 miljonit.70 protsenti Eleoni tuulikute komponentidest tuleb Eesti ettevõtetelt. Nende seas on nii ABB Jüris, Eprofiil Tallinna külje all, Remeks Ida-Virumaal kui ka terve hulk väiksemaid ettevõtteid.