Justiitsministeerium kasutab kohtukulude tasumise vältimiseks telefoniõigust

Aidu tuulepargi ehituslubade teemalise kohtuvaidluse kaotanud Justiitsministeerium kasutab telefoniõigust, et kohtutäitur lõpetaks täitemenetluse ning kohtukulude tasumisega viivitamiseks toob põhjenduseks asjassepuutumatuid seadusesätteid.

10. septembril jõustunud kohtumääruse kohaselt peab Justiitsministeerium Aidu tuulepargi arendajale koheselt tasuma kohtuasjaga kaasnenud õigusabikulud. Aidu Tuulepark saatis 11. septembril Justiitsministeeriumile teate kohtumäärustega väljamõistetud summade tasumiseks, kuid ministeerium ei ole teatele siiani vastanud. 13. septembril algatas kohtutäitur jõustunud kohtumääruse ja Aidu Tuulepark avalduse alusel täitemenetluse. Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul hakkasid seejärel toimuma kummalised asjad. “Justiitsministeerium saatis kohtutäiturile e-kirja, nõudega täitemenetlus kahe tunni jooksul lõpetada. Sellist õigust pole Eesti riigis kellelgi! Lisaks ilmus täna ajakirjanduses ainult Justiitsministeeriumi sisendile tuginev lugu, kus ministeeriumi asekantsler Viljar Peep nimetab avalikult täitemenetlust väljapressimiseks. Kusjuures täitemenetlust puudutavad dokumendid on ministeeriumis “AK” märkega, st loo ilmumise aluseks oli suure tõenäosusega ministeeriumi enda initsiatiiv ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendi lekitamine,” selgitas Sõnajalg.

1. Täitemenetluse vaidlustamine ei käi e-kirjaga
Advokaadibüroo Supremia partneri ja vandeadvokaadi Silja Holsmeri sõnul oleks Justiitsministeerium pidanud võlgnikuna täitemenetluse algatamisega mittenõustumisel esitama täiturile kaebuse. “Seadus näeb ette selged menetluslikud nõuded täituri tegevuse vaidlustamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel,“ ütles Holsmer. “Justiitsministeerium aga nõudis e-kirjaga täitemenetluse lõpetamist kahe tunni jooksul ning eeldas seeläbi erikohtlemist. Täitemenetluses võlgnik ei saa nõuda täiturilt kahe tunni jooksul mistahes otsuste tegemist. Arvestades, et Justiitsministeerium teostab täiturite üle järelevalvet, ei saa nende sellist toimimist kuidagi pidada õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olevaks,” selgitas Holsmer.

2. 30-päevast maksetähtaega pole kellelgi
Holsmeri sõnul algatas kohtutäitur täitemenetluse, kuna tegemist oli jõustunud kohtumäärustega ning täitemenetluse seadustikus sätestatud menetluse algatamise eeldused olid täidetud. “Põhiseaduse järgi on kõik isikud võrdsed ning puuduvad põhiseaduslikud õigused, mis põhjendaksid riigile erinevalt eraõiguslikest isikutest kohtulahendite täitmiseks täiendava 30-päevase tähtaja andmise. Eraõiguslik isik, sõltumata enda majanduslikust olukorrast, peab jõustunud kohtulahendi täitma,” lisas Holsmer. “30-päevane tähtaeg on seaduses ette nähtud raha väljamõistmist puudutavate kaebuse rahuldamise kohtuotsuste täitmiseks, mitte aga protesti läbivaatamata jätmisel õigusabikulude tasumiseks jõustunud kohtumääruste täitmiseks. Ministeerium kasutab oma tegevusetuse õigustamiseks asjassepuutumatut seadusesätet.”

Aidu tuulepargi arendajad saatsid reedel, 27. septembril Justiitsministeeriumile kirja, kus selgitasid enda õiguslikke seisukohti kohtulahendi täitmisest, mille kohaselt ministeeriumi väited jõustunud kohtumääruste mittetäitmise kohustuslikkusest ei ole asjakohased. “Kuna reedel oli kohtutäituri otsuse vaidlustamise tähtaeg, siis palusimegi reedel ka summad tasuda, et vältida täiendava kohtuvaidluse tekkimist,” lisas Holsmer.

Oleg Sõnajalg lisas, et sisuliselt on Justiitsministeerium asunud ära kasutama oma võimu ja ajanud segamini oma rollid. “Selles täiteasjas on riik võlgnik, mitte järelevalve teostaja täituri üle. Taolise e-kirjaga üritas riik sisuliselt oma järelevalveõigust kasutades mõjutada täiturit ja saavutada endale kui võlgnikule soodsat tulemust selle asemel, et vaidlustada täituri tegevus seaduses ettenähtud korras. Me oleme jätkuvalt seisukohal, et Justiitsministeeriumi seisukoht 30-päevase tähtaja osas on ebaõige ja kavatseme kaitsta oma seisukohta ka kohtus,” kinnitas Sõnajalg.

3. Väljapressimissüüdistus tuleb avalikult ümber lükata
Sõnajala sõnul on hämmastav, et justiitsministeeriumi asekantsler leiab, et enda õiguste kaitsmine on väljapressimine ning lekitab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumente ajakirjandusele. “Väljapressimine on väga raske kriminaalkorras karistatav süütegu. Justiitsministeeriumi asekantsler rikub tugevalt meie õiguseid nimetades kohtulahendi täitmiseks kohtutäituri poole pöördumist väljapressimiseks. Nõuame õigusvastase väite viivitamatut avalikku ümberlükkamist ja vabandamist, vastasel korral ootab ministeeriumit kohtuasi ka laimamise eest,” lisas Sõnajalg.